Emased koerad võivad olla väga erinevad. Emy tahtis pigem kuskil urus oma beebid ilmale tuua ja ootas ööd. Chessil oli vaja õhtuks poegimisega valmis saada 😃, et rahulikult öösel ise magada ikka saaks.
Jõudsin end just magama sättida kui algas imelik jooksmine pesa lähedal. Nägin ilma lootekotita elutut kutsikat. Tavaliselt tuleb abistada kiiresti kutsika välja saamiseks. Ka varasemalt on olnud sarnaseid poegimisi, kuid seekord oli situatsioon teistsugune. Emy kutsikas kukkus sõna otseses mõttes välja. Ta oli alakaaluline, külm väike olend ja elutu olnud juba pikemat aega. Erinevad elustamisvõtted ei andnud enam tulemust. Leppisime lõpuks olukorraga. Jäime ootama järgmist kutsikat.
Ultrahelis öeldi, et on 2 kutsikat ja beebi liigutused olid tunda läbi kõhu. Teine oli elus :) Emy pressis, aga kutsikad ei liikunud edasi. Nii 2 tundi. Enne on meie emastel ka juhtunud, et mitme tunni pärast sünnib kutsikas. 5 tundi oli möödunud ja olukord tundus juba kahtlane, kui mitte öelda kriitiline. Pärnus öösel ei tööta ükski loomaarst. Õnneks oli kokku lepitud meie usaldusarstiga, et ta on vajadusel abiks olemas. Hoidsin end tagasi talle kell 4 hommikul helistamisest , sest tean, et paari tunni pärast peab ta ärkama. Kahjuks Emy situatsioon ei lubanud enam ootamist. Tuhud kadusid Emyl hoopis ära ja kogu pere oli mures Emy pärast. Loomaarstiga rääkides andis ta nõu ja toetust, mis sel hetkel kulusid ära. Kliinikusse jõudes oli kõik juba ette valmistatud keisriks ja meid võeti erakorraliselt vastu. Emyle tehti veel kiiresti röntgen. Tulemus oligi, et üks kutsikas oli väärasendis ees ja Emy ei olekski saanud teda väljutada.
Kõige hullem olukord koeraomanikule on teadmatus, ootamine. Sa ootad arsti uudiseid ukse taga ja aeg tundub meeletult pikk. Tegelikult on möödunud ainult minutid. Helistasin koju tütrele, et aeg kiiremini mööduks. Uurisin Chessi beebide kohta ja õnneks oli kõik kodus korras ja Chess oli väga tubli ema, kes tegeles hoolsalt oma pisikeste eest hoolitsemisega. Ärevus suurenes, kuid kedagi ei tulnud operatsiooniruumist välja. Lõpuks tuli välja vetassistent, käes sinine soe pleed. Pleedi seest paistis must pisike nina 💗. Kuulsin piiksumist.
Suurest õnnelikust emotsioonist kallistasin teda. Tema ei jõudnud veel meile öeldagi, et Emy kõhus oli olnud 2 kutsikat, tüdruk💗 ja poiss 💙.
Soovin tänada Terveksi Loomakliiniku kogu 24. jaanuari hommikust meeskonda, kes aitasid Emy kutsikad ilmale tuua ja hoolitsesid Emy ja tema beebide eest esimestel eluminutitel.
Suured tänud loomaarst dr. Heli Jürindile ja erilised tänud Katariinale 💖. Te olete parimad!💗💕👍
Koju jõudes sai Emy erilist hoolt. Alguses oli ta veel uimane narkoosist, aga tema emainstinkt on lihtsalt super. Juba kliinikus hakkas ta oma tibukesi lakkuma ja soojendama. Piima tundus õnneks tal palju olema, mis oli juba poegimise ajal märgatav. Järgmine päev olid beebid super elusad ja täie jõuga imesid piimakest. Emyl oli juba söögiisu tulnud ja me olime kõik rõõmsad, et poegimine oli möödas.
Esimestel päevadel valvasime kordamööda abikaasaga, et oleks kõik ööpäevaringselt kontrolli all. See on Emy viimane pesakond ja me oleme väga rõõmsad tema 2 beebi üle.😍
Nad on täiega meie südames.💕 Mõlema beebi jaoks on hetkel huvilised olemas.
Emy pesakonna eristamiseks sai nimeks Mickey Mouse tiim :)
